Lääne-Eesti unikaalsus sihtkohana

  • Puhkuse ja tervise taastamise sihtkoht: Spade võrgustik, tugevad brändid ja ajaloolised kuurortlinnad Pärnu, Kuressaare ja Haapsalu
  • Unikaalse ravimuda olemasolu
  • Merelisus, Eesti suurimad saared Saaremaa ja Hiiumaa, väikesaared Muhu, Vormsi, Kihnu, Ruhnu, Osmussaar, Abruka
  • Kultuur – omanäolised kulltuuri- ja spordisündmused, ajaloolised linnused, kirikud, vanalinnad
  • Kultuur – rannarahvaste pärandkultuuri sihtkoht – Kihnu kui Unesco pärand, rannarootslus, Romantiline Rannatee, saarte traditsioonid, kombed, toit
  • Loomemajandus, huvialategevus, käsitööturism
  • Loodus – linnuvaatlus, looma- ja taimevaatlus, 3 rahvusparki Matsalu, Soomaa 5 aastaaeg, Vilsandi. Matkarajad, kergliiklusteed
  • Rannapuhkus

Lääne-Eesti eesmärgid 2020

  • 560 000 siseturisti ööbimist, iga-aastane nõudluse juurdekasv 2,7%
  • 1,04 miljonit välisturisti ööbimist, iga-aastane juurdekasv 3,3%

Lääne-Eesti prioriteetsed turismisihtkohad

  • Suur-Pärnu, Romantiline Rannatee, Soomaa, Kihnu, Tori, Jõulumäe ja Kurgja piirkonnad
  • Haapsalu linn ja ümbrus, Matsalu piirkond, rannarootsi alad Vormsi, Nõva ja Noarootsi
  • Hiiumaa saar kui tervik
  • Kuressaare + 15 km linnapiirist, Muhu saar ja Orissaare, Sõrve poolsaar Vilsandi RP ja ümbrus, Angla Pärandkultuuri- ja Kaali Külastuskeskused  väikesaared Ruhnu ja Abruka, Vana Postitee

Areng ja hetkeolukord tuginedes turismistatistikale

  • Lääne-Eesti on „turismiintensiivsuselt“ kõige kõrgema näitajaga piirkond Eestis arvestades tasulises majutuses olevaid voodikohti piirkonna elanike arvu suhtes. Lääne-Eestis on keskmiselt 100 elaniku kohta 9,7 voodikohta, samas Harjumaal, sh Tallinnas on vastav näitaja 3,4 ja Lõuna-Eestis 3,1 arvata võib et selles majandusvaldkonnas töötavate inimeste arv on ka keskmiselt kõrgem
  • On läbi aegade olnud puhkuse ja nii vaimse kui füüsilise tervise turgutamise piirkond, trend süveneb. Puhkuse-eesmärk on ligikaudu 66% piirkonnas majutunud inimesel, 14% peatub töö-eesmärgil ning ligi 20% muudel eesmärkidel. Võrreldes Eesti keskmiste näitajatega on tööreiside osakaal keskmiselt väiksem ning muude reiside osakaal (sh tervisega seotud majutused) suurem.
  • On pikka aega välisturgudel tegutsenud sihtkohapiirkond, mis 2000ndate alguses saavutas küpsuse,  aastatel 2004-2009 tegi läbi stagnatsiooni ning 2010 alustas uue kasvuperioodiga. Lääne-Eestis veedetud välisturistide ööd moodustavad ligi veerandi (20%) kõikidest Eesti ööbimistest
  • On siseturul hästi tuntud puhkepiirkond, kuid pigem ühepäevase ja suvise puhkuse sihtkoht. 2000ndate keskel hoo sisse saanud siseturismi areng peegeldus ka Lääne-Eestis (paaril aastal olid kasvunumbrid Eesti keskmisest kõrgemal) ning majanduslanguse mõju oli tuntav 2008. ja 2009. aastal. 2011. aastal moodustasid siseturistide ööbimisel Lääne-Eestis 27% kogu Eesti ööbimistest.
  • Omab piisavat arengupotentsiaali arvestades majutuskohtade tubade keskmist täitumust (riigi keskmine 2011. a. 43,8%, Lääne-Eestis 25,2%) – suurem on täitumus Pärnumaal (sh Pärnu linna aasta keskmine on 50%, suvekuudel ulatub vastav näitaja 80-90%ni) ja Läänemaal. Väiksem on täitumus Saare- ja Hiiumaal. Olemasoleva ressursi baasil saab piirkonnas turgu veel kasvatada, v.a Pärnu piirkonnas, kus majutusteenuste pakkumine piirab suvise nõudluse suurendamist.
  • Olulisimateks välisturgudeks on Soome (2011. aastal 73% välisturistide ööbimistest), Rootsi (6%), Läti (5%), Venemaa (4%), Saksamaa (3%), Norra (1%), Leedu (1%). Soome ja Rootsi turu osakaal on aastatega vähenenud (2004 oli vastavalt 82% ja 8% ööbimistest). Läti ja Venemaa olulisus on aastatega seevastu kasvanud (2004. aastal moodustasid mõlemate riikide elanike ööbimised 1% välisturistide ööbimistest, 2011. aastal 3%). Lisaks on kasvanud nö muude riikide ööbimiste osakaal 4%lt 6%le.
Majutus- ja voodikohtade arv regioonides
Sise- ja välisturistide ööbimised elaniku kohta
Nõudluse jagunemine Lääne-Eestis
Eestlaste ja välisturistide osakaal
Majutatud ja ööbimised 2012

Peamine reisimotivatsioon ja eelisarendatavad teemad

Inimese füüsilist ja vaimset tasakaalu hoidvad ja väärtustavad või taastumist terviklikult toetavad tooted ja teenused:

  • Tervisepuhkus – ravi-, heaolu-, spa-, inva- ja lõõgastusturism, kohalik toit
  • Looduspuhkus – aktiivsed tegevused, loodusvaatlused, rahvuspargid
  • Kultuuriturism – ajaloo- ja pärandi-, meelelahutus-, sündmusturism, osalustegevused, kohalik toit, rannarahvaste pärandkultuur

Professionaalset ja/või huviala arengut toetavad tooted ja teenused

  • Ergutus- ja preemiareisidspaaturism, aktiivsed tegevused, sündmusturism, osalustegevused, kohalik toit
  • Huvialaturism – mere-, vee-, sporditurism, käsitööharrastused, meistriklassid
  • Koosolekuturism – koosolekuteenused, spaatooted, sündmusturism, osalustegevused, kohalik toit

Turismi kitsaskohad lähtuvalt külastaja teekonnast

  • Turundus ja kommunikatsioon - puudub ühine regionaalne turundusplaan, turundus on projekti- ja meetmepõhine, puudub järjepidevus ja -kindlus, ei ole uuenduslik, ei arvesta turu muutunud ootuste ja vajadustega, ei ole segmentide põhine
  • Transport ja ühendused - puudub rahvusvaheline lennu-, laeva- ja rongiühendus, ühistransport Tallinnaga on piisav, kuid piirkondlike keskuste vahelised ühendused on ebapiisavad, väljasõidukeskuste vahelised ühendused on väga kehvad või puudulikud, transpordiinfot on kliendil keeruline kätte saada
  • Tooted ja teenused - nõudlus on tugevalt hooajaline, puuduvad nö igailma-tooted, tekkinud liigselt suvele orienteeritud bränd ja imago, hooajaväline tootearendus on nõrk, puudulik segmendipõhine tootearendus, palju kasutatakse hooajalist tööjõudu, toodete ja teenuste kvaliteet ebaühtlane, vähe uuenduslikkust, väike lisandväärtus, tooted ei ole terviklikud, majutuse tase käib alla, ebapiisav tagasiside klientidelt, lojaalsusprogrammide puudumine
  • Atraktsioonid ja üritused  - on hooajaväliselt tegevuste ja sündmuste puudus, suvel samas sündmuste liiatine koondumine
  • Kogukond ja keskkond on vähe kaasatud, võõrkeelte vähene oskus, võõrkeelse info kättesaamine on ebaühtlane ja -piisav

Arenguvõimalused ja prioriteedid

  • Regiooniülene kõrghooaega pikendav ja hooajavälist nõudlust suurendav segmendipõhine tootearendus
  • Ligipääsude arendamine
  • Turunduse kaasajastamine
  • Külastuskeskkonna ja -elamuse kvaliteedi tõstmine
  • Turismikompetentsi kasvatamine uuringute ja seire kaudu

Säästva arengu põhimõtete rakendamine = kasumlikud tooted ja teenused + rahulolev klient + rahulolev ja toetav kogukond + heas korras keskkond ja vajalikud investeeringud ja teotusmeetmed riiklikul tasandil teadlikkuse tõstmiseks ja vastavate sammude elluviimiseks

Rahvusvaheline koostöö  võimalus
otseturunduseks läbi partnerite ja projektide
uute ideede genereerimiseks ja leidmiseks
võrgustike ülesehitamiseks, kitsaskohtade esiletoomiseks ja lahendamiseks

Arenguplaani raames on kaardistatud 6 teemavaldkonna arenguvajadused, millede eesmärk on Lääne-Eesti turismisihtkohtade atraktiivsuse ja külastuselamuse kvaliteedi tõstmine lähtudes külastaja teekonnast, potensiaalsed tegevused on suunatud välisturistide arvu ja turismitulude suurendamisele.

1. LÄÄNE-EESTI TURISMIINFRASTRUKTUURI JA LIGIPÄÄSUDE NING TRANSPORDIARENGUTE VAJADUSED
2. LÄÄNE-EESTI KUI TERVISETURISMI SIHTKOHT JA AJALOOLISED TERVISEKUURORTID PÄRNU, HAAPSALU JA KURESSAARE
3. LÄÄNE-EESTI KUI KULTUURITURISMI SIHTKOHT
4.
LÄÄNE-EESTI KUI LOODUSTURISMI SIHTKOHT
5.
LÄÄNE-EESTI KUI PERETURISMI SIHTKOHT
6.
LÄÄNE-EESTI KUI RANNARAHVASTE PÄRANDKULTUURI
7.
LÄÄNE-EESTI KUI MERETURISMI SIHTKOHT
8.
LÄÄNE-EESTI KUI HUVIALA-  JA   SPORDITURISMI SIHTKOHT
9. LIGIPÄÄS LÄÄNE-EESTI REGIOONI JA SAARTELE NING TURISMIELAMUSED ON KÄTTESAADAVAD KÕIGILE 
(Lääne-Eesti  regiooni sihtkohtad soovivad pöörata võrdset tähelepanu ka erivajadustega inimestele, et tagada neilegi maksimaalne elamus. Lähiaastatel võib erivajadustega turistide arv moodustada juba lausa veerandi Euroopa turistide koguarvust, Lääne-Eestis on head võimalused erivajadustega inimeste teenindamiseks: kuurortid, taastusravi võimalused, traditsioonid ja oskused, puhas loodus ja maalähedane toit, head meditsiinilised teenused, tihe kultuurikalender. Kindlasti on kasvamas ka sisemaine erivajadustega inimeste turism)