Baltic History Beneath Surface: Underwater Heritage Trails In Situ and Online (BALTACAR)

Läänemerre uppunud laevade vrakid on hästi säilinud ning annavad harukordse võimaluse heita pilk sadu aastaid tagasi seisma jäänud meremehe argipäeva. Läänemeri on justkui suur veealune muuseum, mis ootab külastamist.

Projekti eesmärk on Läänemere veealuse kultuuripärandi turismipotentsiaali kasutamine, luues paremaid lahendusi unikaalsete veealuste objektide külastamiseks oma algsel asukohal. Projekti käigus luuakse Läänemere piirkonda turismiatraktsioon, mis koosneb Eesti, Rootsi ja Soome laevavrakkidest. Vrakid on varustatud ankrupoide ja infotahvlitega in situ ning veebis on üleval vrakkide ajalugu ja 3D mudelid. Samuti ühendatakse jõud ühiseks veealuse päranditurismi turunduseks ja tutvustamiseks, et tõsta teadlikkust Läänemere unikaalsest veealusest kultuuripärandist, headest säilimistingimustest ning veealuse pärandi potentsiaalist piirkonna turisminduse arendamisel.

Projekti kestus: 01.01.2017-31.12.2019

BALTACAR on Eesti-Soome-Rootsi koostööprojekt, milles partneritena osalevad:
1) MTÜ Lääne-Eesti Turism (EST)
2) Muinsuskaitseamet (EST) - Juhtpartner
3) Museovirasto (FIN)
4) Statens Maritima Museer (SWE)
5) Adrianto OÜ (EST)
6) Aalto Group Oy (FIN)
7) Haninge kommun (SWE) 

Projekt on rahastatud Interregi Kesk-Läänemere programmist. Projekti kogumaksumus on 1 633 242.71€, millest toetuse osa 1 294 568.19€. Lääne-Eesti Turismi projektitegevuste eelarve on 13 400€.

Jälgi meie toimetamisi Facebookis! www.facebook.com/ProjectBALTACAR/

Laevavrakid Saaremaal ja Hiiumaal

2017 aasta suvel välitööde käigus kaardistati ja filmiti üles uppunud laevavrakid Saaremaa ja Hiiumaa vetes, mida "veealuses muuseumis" eksponeerida Muinsuskaitse loal koos sukeldumisklubidega. Filmitud laevavrakkidest tehakse 3D mudelid, mida saavad tulevikus näha veebis ka need, kes vee alla minna ei taha. 

Aurulaev E. Russ ehitati Stettin Oderwerke laevatehases 1909. aastal. Laeva pikkus 93,3 ning laius 13,4 meetrit, mahutavus 2439 brt. Algselt Saksa laevanduskompaniile Ernst Russ kuulunud alus anti 2. juulil 1919 üle Inglismaale. 15. septembril 1919 teel Bordeaux´ st Tallinna sõitis E. Russ Tahkuna poolsaare all ujuvale miinile kell 4 hommikul. Ehkki vahimadrus märkas miini, oli laeva päästmiseks juba hilja. Laev uppus 15 minuti jooksul. 27 isikust koosnev meeskond ja 8 reisijat pääsesid õnnetusest eluga. Plahvatuses sai haavata üks meeskonna liige. E.Russi peal oli lisaks meeskonnale ka seitse sõdurit. E. Russi peal oli kaupa peaaegu 2 miljoni dollari eest sh ligi poolsada autot. Lisaks autodele veel tagavaraosad ja 2 mootorratast. Laeva trümmis olid peamiselt toiduained: soolaliha, peekon, sardiinid, oleomargariin, äädikas, kuivatatud kartulid ja porgandid, naeris ja sibul, ploomid ja leib, marmelaad, kondenspiim, kohv, tee. Lisaks veel tubakas, sigaretid, küünlad, käterätikud, saapad, üleriided, medikamendid. Laeva tekile oli paigutatud ligi 102 vaati alkoholi. Peale õnnetust päästeti E.Russi lähedalt merest ja rannast kõikvõimalikku kraami, mis rannavalve, Kärdla miilitsa ja kohalike elanike ühisjõul Haapsalu linna kokku koguti ja 30. septembril raudteed pidi Tallinna saadeti. Kokku päästeti 11631,10 dollari väärtuses kaupa: paarkümmend vaati piiritust (3400 liitrit), umbes 100 kasti arstirohtusid, 1 kast söögikraamiga, 3 auto õhukummi, 20 tühja roostetanud ja katkist plekknõu, mõned vaadid tärpentini, 13 puust käru raami, 1 vaat äädikat ja 3 päästerõngast. Peale Vabadussõda üritati mitmeid kordi kaubalaeva E. Russ vrakk uuesti üles leida ja lammutamistööd ette võtta, ent tõenäoliselt tulutult. (Allikas: Muinsuskaitseamet).

Allveelaeva „Akula“ ehitamist alustati 1906. aastal Peterburi Balti laevatehases allveelaevakonstruktori Ivan G. Bubnovi projekti järgi ja seda loetakse esimeseks Venemaal väljatöötatud allveelaevatüübiks. 1909. aastal toimus allveelaeva veeskamine ja alustati testimisega, mis lõppes 1910. 1911. aasta märtsis määrati 2. allveelaevade divisjoni Tallinnas ja sama aasta septembris võeti teenistusse. 1915 talvel paigaldati allveelaeva tekile 47 mm kahur ja lisati 4 miini kinnituskohad roolimaja taha tekile. 20. veebruaril 1915 määrati komandöriks kapten N. Gudim. 17. märtsil 1915 viidi üle Läänemere allveelaevade diviisi 3. divisjoni. Sama aasta novembris hukkus ja esialgu oletati, et läks tormise ilmaga miiniveeskamisel Klaipeda piirkonnas miinide nihkumise tõttu ümber ja uppus. Läänemere laevastiku nimekirjast kustutati 15. märtsil 1917. Hukkus 35 meeskonna liiget. "Akula" osales I maailmasõja merelahingutes Läänemerel ja teda loetakse esimeseks torpeedorünnaku teinud vene allveelaevaks. (Allikas: Muinsuskaitseamet)

Suurtükipaat-miinitraaler HMS Myrtle ehitati 1915-1916 Inglismaal. Jõuseadmeks 1400 hj aurumasin, kiirus 17 sõlme. Relvastuseks kaks 102 mm ja kaks 47 mm kahurit. Meeskond 79. Hukkus miinil Saaremaa lähistel 15. juulil 1919. aastal. Hukkus 6 meest. Vrakk leiti üles ning uuriti 1988 Vene hüdrograafiateenistuse poolt. Uuriti 1999 ja 2000 Meremuuseumi välitööde käigus. (Allikas: Muinsuskaitseamet)

Baltacar tutvustas Läänemere veealust muuseumi turismimessidel

Sukeldumisklubid tutvustasid sukeldumispakette veealusesse muuseumi BALTIC UNDERWATER 2018 turismimessidel.

19-21. jaanuaril MATKA Nordic Travel Fair-il Helsingis, Soomes ja 9-11. veebruaril TOUREST messil Tallinnas.

Külastajad said infot nii Baltacar projekti, Läänemere veealuse muuseumi ning vrakkidele sukeldmise ja pakettide kohta. 

Projekti esindas Adventure Center Eestist.