Uuringu „Pärnu kevad-talvine külaline 2009“ tulemused annavad ülevaate Pärnu kevad-talviste külaliste arvust, reisieesmärkidest, ajaviitevõimaluste olukorrast ning eelistustest, infohankimise viisidest, külaliste ootustest ning nende tegelikule olukorrale vastavusest. Intervjuus osales 400 linna külastanud turisti.

Uuringu eesmärgiks oli saada ülevaade Pärnu kevad-talviste külaliste struktuurist ja arvust, reisieesmärkidest, peatumiskohtadest, kasutavatest teenustest, ajaviitevõimaluste eelistustest, infohankimise viisidest ja infodefitsiidi valdkonniti; külastajate sihtkohaootuste ja tegeliku olukorra vastavusest; Pärnu teeninduse ja ajaviitevõimaluste olukorrast kevad-talvisel perioodil ja selle parandamise võimalustest linnakülastaja pilgu läbi; Pärnu linna tugevustest ja nõrkustest sihtkohana. Andmeid võrreldi varasemate aastate kevad-talvise perioodiga, teatas Pärnu linnavalitsuse pressiesindaja Maria Murakas-Ollo.

Ankeetküsitlus viidi läbi intervjueerimise teel, mis toimusid kolmes etapis- 16. märts–10. aprill, 20. aprill - 8. mai ning 11. mai -29. mai.

Küsitluse raames intervjueeriti 400 linna majutusettevõtetes peatuvat Pärnu külalist, kellest 200 olid eestlased ja 200 välismaalased.

Pärnu linna majutusasutusi ja taastusravikeskusi külastas veebruarist aprillini 39 000 turisti, see on 5% vähem kui eelmisel aastal.

Majutusasutustes ööbinud siseturistide absoluutarv vähenes võrreldes 2008. aasta sama perioodiga  5000 inimese võrra, välisturistide arv aga tõusis 1000 inimese võrra

Kevad-talvisest majutusasutuste külalistest moodustasid Eesti päritolu turistid 51% ja välismaalased 49%. Käesoleval aastal võrreldes eelneva aastaga oli siseturistide osakaal languses (9%) ja tõusnud oli välisturistide osakaal (9%).

Nagu eelnevatel aastatel oli ka 2009. aastal valdav enamus väliskülalisi pärit Soomest (76%). Lätlaste osakaal oli 8% ja rootslaste osakaal 6%. Kui lähinaabrite, lätlaste, osakaal näitab viimastel aastatel tõusutrendi, siis rootslaste osakaal jätkuvalt väheneb.

2009. aastal, nagu ka varasematel perioodidel, saabusid nii eestlased kui välismaalased kevad-talvel Pärnusse peamiselt puhkust veetma – vaid 11% eestlastest ja 10% välismaalastest külastajate jaoks ei olnud see oluline.

Peamiseks motivatsiooniks sihtkohavalikul oli 38% välismaalastele ravivõimalused taastusravikeskustes. Võrreldes kahe viimase aastaga on see protsent tõusnud 14% võrra. Eestlaste Pärnusse saabumise motivatsiooniks olid varasemad külastused, kui 2007 ja 2008. aastal  oli selleks konkreetne sündmus või üritus, siis käesoleval aastal vähenes see tervelt 8% võrra.

Eestlaste informatsiooni hankimise mustris on jäänud endiselt olulisemaks mitteformaalsed kanalid – sugulased/sõbrad ja ka eelnevad külaskäigud. Formaalsetest kanalitest on tõusnud Pärnu kodulehekülje osatähtsus internetis ja vähenenud on reisbüroode ning turismialaste brošüüride osatähtsus.

Uuringu „Pärnu kevad-talvine külaline“ raport on täismahus Pärnu linna kodulehel.

Allikas: Pärnu Postimees